Kia ora!
Kiire sissejuhatus: mu õde, kes päriselt reisib ja ei pea igat uksest lahkumist sotsiaalmeedias jäädvustama, kolis aastal 2017 Uus-Meremaale pärast korduvaid külastusi. Parim ettekääne reisimiseks on kellelegi külla sõitmine, seega terve 2018 võtsin ma hoogu ja aastal 2019 jõudsin lõpuks järele. Minuga tuli kaasa Erko, sest mul endiselt ei ole juhilube ja mulle ei meeldi pildistada.
3 nädalat kestev reis on natuke liiga pikk, et see kaunilt ja detailselt kirja panna, seega ma seekord rõhun tavalisest veel enam piltidele. Reisi jooksul sai tehtud umbes 4500 pilti (üle 200 päevas), seega valikut on.
Päev -2 kuni 0
Erkol oli päev -3 ka, sest tema teekond algas Tallinnast. Me saime päeval -2 ehk pühapäeval, 20.01 kokku Heathrow lennujaamas Esimene lend, mis hilines 2 tundi, kestis 11 tundi ja maandus San Franciscos, teine lend kestis 12 tundi ja maandus Aucklandis. Aucklandis oli vahepeatus 7 tundi ja kolmas lend kestis tund aega ja maandus Wellingtonis. Mul läks koduuksest Cambridges õe ukseni Wellingtonis 46 h aega.
Päev 1
Aega polnud raisata, linna pealt sai kokku laenatud telk, matid ja magamiskotid ning sõitsime praamiga Matiu/Somesi saarele. Kuna Uus-Meremaa ajalugu on keeruline, siis mitmetel kohtadel ongi kaks nime, et esindada nii maoore kui eurooplasi. Saar asub Wellingtonist 3 km kaugusel ja on looduskaitseala (võrdluseks Aegna asub 14 km kaugusel Tallinnast). Saarele saabudes tehti turvakontroll, mis oli rangem, kui USAsse sisenedes.
Mis piltidelt välja ei tule, on see, et tuul oli nii meeletu, et lõpuks me tõstsime oma telgi vanasse lauta. Eeliseks oli tuule ja vihma kindlus, miinuseks eriti kõva pinnas. Pärast pingviinide vaatamist saime kaela tugeva vihmasahmaka, mis kestis täpselt nii kaua, et riided ja jalanõud saaks läbimärjaks ja siis lõppes (ehk umbes 15 minutit). 4 teismelist hülgasid oma telgi ja magasid ühisköögi põrandal.
Päev 2
Jõudsime saarelt tagasi ja kuna faunast jäi natuke väheks, läksime loomaaeda.
Päev 3
Kiire sissejuhatus: mu õde, kes päriselt reisib ja ei pea igat uksest lahkumist sotsiaalmeedias jäädvustama, kolis aastal 2017 Uus-Meremaale pärast korduvaid külastusi. Parim ettekääne reisimiseks on kellelegi külla sõitmine, seega terve 2018 võtsin ma hoogu ja aastal 2019 jõudsin lõpuks järele. Minuga tuli kaasa Erko, sest mul endiselt ei ole juhilube ja mulle ei meeldi pildistada.
3 nädalat kestev reis on natuke liiga pikk, et see kaunilt ja detailselt kirja panna, seega ma seekord rõhun tavalisest veel enam piltidele. Reisi jooksul sai tehtud umbes 4500 pilti (üle 200 päevas), seega valikut on.
Päev -2 kuni 0
Erkol oli päev -3 ka, sest tema teekond algas Tallinnast. Me saime päeval -2 ehk pühapäeval, 20.01 kokku Heathrow lennujaamas Esimene lend, mis hilines 2 tundi, kestis 11 tundi ja maandus San Franciscos, teine lend kestis 12 tundi ja maandus Aucklandis. Aucklandis oli vahepeatus 7 tundi ja kolmas lend kestis tund aega ja maandus Wellingtonis. Mul läks koduuksest Cambridges õe ukseni Wellingtonis 46 h aega.
 |
| Hoolega vaadates on näha € märke mu silmades, kui öeldi, et lend hilineb teadmata aja |
 |
| Vaadates neid näoilmeid, on selge, et nad on midagi muud juba enne sisse hinganud |
 |
| Wellingtoni lennujaam - Eestis võiks meid oodata Kalevipoeg siiliga |
 |
| 3 õde |
Aega polnud raisata, linna pealt sai kokku laenatud telk, matid ja magamiskotid ning sõitsime praamiga Matiu/Somesi saarele. Kuna Uus-Meremaa ajalugu on keeruline, siis mitmetel kohtadel ongi kaks nime, et esindada nii maoore kui eurooplasi. Saar asub Wellingtonist 3 km kaugusel ja on looduskaitseala (võrdluseks Aegna asub 14 km kaugusel Tallinnast). Saarele saabudes tehti turvakontroll, mis oli rangem, kui USAsse sisenedes.
 |
| Siis kui päike veel paistis ja tuul oli mõõdukas ehk iga õudusfilmi algus |
 |
| Meiega samal ajal olid telkimas 4 teismelist koos isa/õpetaja/sponsoriga ja üks ema oma pojaga. Meil oli kõige suurem telk, sest suurus on olulisem kui praktilisus |
 |
| Uus-Meremaa mollusk, millel on imeilus karp (ostsin endale sellest tehtud ehteid ja smugeldasin ühe pisikese rannast leitud karbi koju kaasa) |
 |
| Saarele ringi peale tegemiseks kulub alla tunni aja |
 |
| Majaka kõrval kulgeb vana trammitee, kus on üks rööbas umbes 3 meetri pikkuses säilinud |
 |
| Kui ebakindlale kokutavale inimesele antakse võimalus nimi valida (mingimingi) |
 |
| Variable oystercatchers ,also known as the squeaky boyz |
 |
| Iga lammas teab, et teisel pool aeda on muru rohelisem ja seetõttu ka maitsvam |
 |
| Tegelik põhjus saarele minekuks oli asjaolu, et seal elavad pingviinid (little blue penguin). Parim aeg nende nägemiseks on 22-00 vahel, kui nad tulevad randa. See aeg on väljas juba pime, aga saarel on üks punane lamp, mille kõrval sul on võimalik istuda ja loota, et sa neid näed. Ma ei tea, mis on selle pildi sätted, aga seal kindlasti ei olnud nii valge ja minu poolpimedusega oli suht keeruline neid 3 pingviini märgata, kes meist mööda käisid. |
 |
| Black robin - palju kohasem Batmani abiline |
 |
| Uhke restorani eelroa istandus |
 |
| Kakariki - otsetõlkes väike papagoi. |
 |
| Kohalik kultuur on väga hinnatud, saar kuulub ideeliselt ühe hõimu järeltulijatele ja kõigile neile on saarel olemine tasuta (sest see on nende kodu) |
 |
| Weta on väga suur ja väga rõve putukas, aga ikka nende au ja uhkus. Tema nime tähendus on siiski mu lemmik |
Päev 2
Jõudsime saarelt tagasi ja kuna faunast jäi natuke väheks, läksime loomaaeda.
 |
| Kapibaara ehk veesiga |
 |
| Maailma väikseim karu päikesekaru söömas pirni-mee sorbetti |
 |
| Väiksed sinised pingviinid, kes elavad loomaaias. Seal elevad ainult need, kes iseseisvalt looduses enam hakkama ei saa... |
 |
| Punane panda ehk loom, kes on veel ebasotsiaalsem kui mina |
 |
| Jaaguar on nii vana teema |
Esimene päev, millal meil oli lõpuks aega linnas ringi vaadata.
 |
| Wellingtonis on mitmes kohas sellised "tootemid", mis tähistavad maooride jaoks olulisi paiku. Konkreetne pilt on tehtud Mt Victoria vaateplatvormil. |
 |
| See on vaade lennujaamale, mitte kesklinnale |
 |
| See kollane maja on Te Papa Tongarewa, mis on Uus-Meremaa muusem, kus ma veetsin väga palju aega oma kogu Wellingtonis veedetud ajast. Lahe ääres kulgeb promenaad, kus väidetavalt on võimalik näha raisid |
 |
| Kellegi kaunis koduuks |
 |
| Te Papa muuseui külastus on tasuta, see on üks esimesi väljapanekuid, mida näed. |
 |
| Pärast 6 tundi muuseumis, kui meid sulgemise pärast välja visati, liikusime läbi linna botaanikaaia poole. |
 |
| Umbes siin kukkus mu telefon maha ja ekraan läks puruks, seega ülejäänud reisi olin teistest rohkem sõltuv |
 |
| Botaanikaaeda läksime teiste Wellingtoni eestlastega hängima, aga ühtegi kaunist jäädvustust kõigist meist ei ole, seega las veini nimi räägib ise enda eest |
 |
| Botaanikaaed oli sobiv koht, sest iga õhtu toimus seal kontsert. Too päev esines orkester, kuid õhtujuht oli inimene, kes kandis ühel päeval sama palju meiki kui mina kahe aasta jooksul (ma olen lihtsalt kade) |
 |
| Kontserdi lõpus pandi tuled põlema |
 |
| Ma läksin enne teisi magama ja avastasin hiljem selle foto. Ma arvan, et kontekst ei ole oluline |
Päev 4
Wellingtonis asub Weta filmistuudio, mis teeb filmidele eriefekte ja rekvisiite. Kõige kuulsamad filmid kuuluvad sõrmuste isanda saagasse, aga ka näiteks marvel ja mad max on sealt läbi käinud.
Neil on väike pood/muuseum, kus saab niisama jalutada ja erinevad tuurid, kuhu mina ei jõudnud, aga Erko käis.
 |
| Ma usun, et need on suht mugavad sussid |
 |
| Keegi on oma ämmast trofee teinud |
 |
| "But Mom I love him!" |
 |
| Linna tagasi jalutades tegid sellised sildid olemise koha väga turvaliseks |
 |
| Stuudio asus Miramari poolsaarel, mida suures osas omab Peter Jackson. Kohalik kogukond hindab tema rahalist panust ja väiksel külaplatsil on kuju Gandalfist, sest mis seal veel võiks olla. |
 |
| Võiks arvata, et see on Nazgûli kuju, aga tegelikult on see kuninganna Victoria. Mitte, et nad väga erineks |
 |
| Cuba street ehk kõige kuulsam jalakäijate tänav Wellingtonis. Tihedalt täis poode ja söögikohti ning kui kusagil midagi juhtub, siis see on seal. |
 |
| Vahepeal sõime muud toitu ka kui jäätis ja küpsised |
 |
| Kui ma kuulsaks saan, siis palun mind koos mu lemmikloomaga jäädvustada |
 |
| Parlamendihoone |
 |
| Kohalikku kultuuri hinnatakse nii väga, et isegi kanalisatsiooni luugile tuleb märk maha jätta |
 |
| Keset linna muuseumi taga on trepp, kust julgemad vette hüppavad. See tüdruk võttis üsna kaua hoogu enne, kui hüpata julges. |
 |
| Kas see ongi linnadžungel, millest ma igas maasturi reklaamis kuulnud olen? |
 |
| Eesti maffia õhtul pileteid müümas, sest eestlased ei oska tööta olla. Esindatud on countman, moneyman ja stampman. Enim kasutatud fraasid olid "Money please" ja "kas veini on veel?". Esines Grouch ja pärast seda psytrance playlistiga DJ-d |
Päev 5
 |
| Me läksime tagasi Te Papasse, et vaadata terrakotasõdalaste näitust |
 |
| 8 sõdurit ja 2 hobust esimese keisri mauseloumist |
 |
| Inimesed ei usu, et haned ja luiged on kurjad linnud, kuid hiinlased küll teadsid, keda on päriselt vaja end teise ilma kaitsma |
 |
| Teised keisrid ei saanud alla jääda ning neil olid väiksemad, aga värvilisemad sõdurid |
 |
| Sõnum, mis nii mõnestki inimesest hiljutiste sündmuste valguses, on mööda läinud |
 |
| Marae |
Päeva teises pooles sõitsime mööda Miramari poolsaart ringi ning tegelesime aktiivselt aknast välja jõllitamisega.
 |
| "Minge vaadake kindlasti Fort Ballance'i". Kes on käinud Eestis vähegi ringi, on näinud samasuguseid mahajäetud hooneid, kuid ilmselt vähema värvilise grafitiga (ja vähem keelumärke eirates) |
 |
| Paua |
 |
| Kui suudaks need vetikad endale söödavaks mõelda, siis nälga kindlasti ei jääks |
 |
| Liisi rõdult |
Päev 6
Läksime hülgeid vaatama. Selleks oli vaja autol rehvid tühjaks lasta ja veidi mööda ranna äärt off-roadida, aga aga selles ei ole ju mitte midagi uut.
See oli meie viimane päev Wellingtonis, võtsime auto (saime trahvi) ja sõitsime ööseks New-Plymouthisse. Tee peale jäi küla, kus enamus tänavanimesid on tuletatud Shakespeare näidenditest (aga pimedas oli selle jäädvustamisega raskusi).
Päev 7
Meie esimene suur matk - Pouakai crossing. Saare läänekaldal on Taranaki mägi ja selle ümber kulgeb matkarada. Tõusime enne päikest, et jõuda päiksetõusu pildistama ja õigeks ajaks parklasse, kuhu auto jätta ja siis bussiga sõita raja algusesse. Matka pikkus interneti järgi on umbes 19 km, me tegime lisaringi, seega veidi üle 20 km. Mitte nii hirmuäratav paberil, aga temperatuur oli kõrge, rada käis üles-alla ja kõik toit ja vesi tuli koguaeg seljas tassida.
Pärast matka jõudsime veel viimase valgusega minna vaatama surfarite maanteed - paari randa ja õhtu lõpetada kohalikus botaanikaaias, kus olid valgusinstallatsioonid.
Päev 8
Sõitsime Waitomo koobastesse, mis on kuulsad oma stalaktiitide ja stalagmiitide poolest, kuid eelkõige helendavate ussikeste. Kolme koopa vaatamine võtab aega veidi üle kolme tunni, kuid sõltub suuresti rühma suurusest (mida väiksem rühm, seda kiiremini läheb).
Päev 9
Päeva tippelamus oli Hobbiton ehk sõrmuste isanda ja kääbiku võttepaik. Tõenäoliselt kõige turistim asi, mida Uus-Meremaal teha.
Kui Hobbitonis on kõik väike, siis üldiselt on Uus-Meremaal (ja Austraalias) kombeks teha väga suuri skulptuure. Teel öömajja jäi küla nimega Tirau, kus terve peatänav oli täis hiigelsuuri silte. Ei tea, mida nad kompenseerivad...
Päev 10
Pärast pisikeses linnas ööbimist, kus meie airbnb võõrustaja oli ratastoolis mees, kellel oli kõige sõbralikum koer üldse, oli eesmärk jõuda Raetihisse, kus pidime uuesti Liisiga kokku saama.
Päev 11
Tõusime kell 5, et minna matkama. 5.15 oli selge, et õues sajab ja võib edasi magada...
Ärkasime normaalsel ajal uuesti ja sõitsime mööda sinka-vonka teed Whanganuisse.
Päev 12
Katse kaks Tongariro cronnsingu läbimiseks. Plaan oli 24 tunni jooksul täienenud ning kell 5 ärkamise asemel otsustasime kell viis majast lahkuda, et matka alustada enne kui kõik turistid sinna kohale on jõudnud. Minek oli kahe autoga, ühe jätsime raja lõppu tee äärde ja kolisime kõik ümber ühte autosse, mis meid algusesse ära viskas. Liis ei käinud meiega Whanganuis vaid otsis oma kohalikke tuttavaid, kes meid ära viskaks (pudeli viina ja kütuseraha eest).
Päev 13
Eelmisel õhtul tulid majja omanike vanemad, kellele me pugesime, et võiksime üheks ööks veel sinna jääda. Hommikul koristasime ning hakkasime idakaldale sõitma, et jõuda "kõigi eestlaste lemmik linna" Napieri.
Napierist lahkudes võtsime pubist kohvi. Pubis oli plaadimängija, kus me panime mängima Boney M - Rasputini ja siis poolhäbenedes ära läksime. Kvaliteet investeering. Öösel olime hostelis, luiskasime, et meid on kaks ja ma peitsin end autos rätikute all sisse sõites, et keegi mind ei näeks. Kõige lihtsamini säästetud 30$.
Päev 14
Päev 15
Selles pargis käisime kahekesi, järgmisesse läksime kambakesi. Proovisime endale tudengi pääsmeid valetada, kuigi 3/4 pole enam kuidagi kooliga seotud. Piletimüüja sai aru küll, et me teda petta üritame, kuid otsustas julge ettevõtmise eest ikkagi 10% allahindlust teha.
Õhtul olime Rotorua linnas, kus käisime söömas endises politseimajas ja nende vege (ja mitte-vege) toit oli nii hea, et sai kohe Liisi ja Aaroni uueks lemmikuks piirkonnas (nad läksid teel koju uuesti sinna). Rotorua lõhnab koguaeg muna järele, sest geotermaal tegevus ei ole ainult parkidega piiratud. Käisime Kuirau pargis (mõtle Tammsaare park, aga lahe), kus on erinevad mudaaugud, suitsevad järved, purjus kohalikud ja pukekod.
Päev 16
Liikusime edasi Tauranga poole, sest meil oli plaan...Ootamise ajal käisime kohalikus lennundus muuseumis, kus pärast läbirääkimisi oli võimalik endale tunked selga tõmmata ja pilte teha. Sõbralik vana lennundus entusiast (kes sõja ajal oli lendur/insener/keegi oluline) rääkis natuke juttu juurde ka.
Plaan lükkus edasi, sõitsime Taurangast minema. Maantee ääres nägime putkat, kus oli real fruit jäätise silt ja sinna tagasi sõitmine oli kõige targem otsus, mis me tegime. See oli kõige parem jäätis, mis me saanud olime koos superteenindusega ja väidetavalt läheb kogu müügitulu heategevuseks. Ühtegi pilti ei ole, sest meil polnud selleks aega.
Sõitsime edasi Coromandeli poolsaare suunas. Tee peale jäi paar peatust
Päev 17
Võtsime terve päeva Coromandeli poolsaare läbimiseks, sest teed on mäest üles-alla ja eriti käänulised, mis väga suurt kiirust ei võimalda.
Päev 18
Kes hoolikalt luges, siis pani tähele, et kaks päeva varem meil oli plaan, aga see ei õnnestunud. Oli aeg teiseks katseks, nüüd kus ilm oli parem ja meel kindlam. Sõitsime tagasi Taurangasse, tee peal ostsime veel maailma parimat real fruit jäätist ja läksime tandem langevarjuhüpet tegema. Lennukisse mahtus korraga kaks hüppajat, seega Liis ja mina läksime esimestena.
Päev 19
Viimase päeva veetsime Aucklandis, väga palju kõndimist.
Päev +1
Läksime hülgeid vaatama. Selleks oli vaja autol rehvid tühjaks lasta ja veidi mööda ranna äärt off-roadida, aga aga selles ei ole ju mitte midagi uut.
 |
| Impromptu squad |
 |
| Vahepealne linn |
 |
| Haweras on ajaloo jooksul olnud nii palju tulekahjusid, et veetorn on nende suurim sümbol |
Meie esimene suur matk - Pouakai crossing. Saare läänekaldal on Taranaki mägi ja selle ümber kulgeb matkarada. Tõusime enne päikest, et jõuda päiksetõusu pildistama ja õigeks ajaks parklasse, kuhu auto jätta ja siis bussiga sõita raja algusesse. Matka pikkus interneti järgi on umbes 19 km, me tegime lisaringi, seega veidi üle 20 km. Mitte nii hirmuäratav paberil, aga temperatuur oli kõrge, rada käis üles-alla ja kõik toit ja vesi tuli koguaeg seljas tassida.
 |
| See oli ilmselt kõige vihmametsasem koht, kus ma käinud olen |
 |
| Rippsillal võis korraga olla üks inimene |
 |
| Possum on rahvavaenlane number 1. Need kuivanud puud ei ole mitte kuivuse ega tullekahju tagajärg, vaid näljaste kahjurite tulem. Tee ääred on täis lõkse ning lisaks pritsitakse ala mürgiga 1080, et neist vabaneda |
 |
| Umbes poole peal, kui meile tuli vastu üksik rändaja, kelle tulekust hoiatas ette tema bluetooth kõlar |
 |
| Kuskil miskit toimub |
 |
| Ma ei julgenud treppidel seisma jääda, sest kahtlesin, et leian endas jõudu hiljem edasi minekuks |
 |
| The hills are alive with the sound of music |
 |
| Kõige kuulsam ja instagramitum koht Taranaki ümbruses |
 |
| Viimased kaks tundi oli trepist alla jalutamine, mis võib tunduda hea uudisena, kuid astmete suurus oli veider ja tegemist oli väga ebameeldiva protsessiga |
 |
| Kes hästi vaatab, näeb millise päiksepõletuse ma sain. Lisaks märkab, et ma olen riideid ja jalanõusid vahetanud ehk ma olen valmis olema eurovisiooni õhtujuht |
 |
| Matkaautod on selge rõõm kohalikele elanikele |
 |
| See konkreetne rand ehk ei ole surfarite lemmik... |
 |
| Ma oleks võinud seal sillal vähemalt veerand tundi veeta, sest seal oli nii palju erinevaid programme. Kahjuks aeg ei halastanud ja kell 23 pandi kõik tuled kustu |
 |
| Te Rewa Rewa sild |
 |
| Kolm õde, mis on ligipääsetavad kuiva jalaga vaid mõõna ajal. Meil juhuslikult vedas ajastusega. |
 |
| Pidin teada saama, kas ma olen piisavalt pikk, et sealt läbi minna. Jalgupidi meres oli vahva olla, aga pärast paljajalu mööda liiva tagasi jalutada oli üle minu võimete. ja nii mu jalanõud musta liiva täis saidki. |
 |
| Kasvukiirus umbes 0.1 mm aastas |
 |
| Selles koopas toimuvad kontserdid ja on isegi pulmi peetud |
 |
| Väga haruldane on näha kardina laadset moodustist |
 |
| Kuulsad helendavad ussikesed, kes valges on nii nii koledad. Kolmest koopast kasvab neid vaid kahes, sest nad vajavad palju niiskust (läbivoolavat jõge) ja pildistada võib neid vaid ühes (Erko möllas erinevate kaamera sätete ja statiiviga, et ilus pit saada, teiste telefonidega tehtud pildid ei kannata üldse kriitikat) |
 |
| Koopad kuuluvad Maoori perele ning enamik töötajaid on pereliikmed. Tavaks on väga suured perekonnad ja ei ole ebatavaline omada 6-8 õde-venda |
Päev 9
 |
| Ööbisime Hamiltonis, hommikust sõime kohvikus. Kui see ei ole reklaamfoto materjal, siis ma ei tea mis on |
 |
| Hamiltoni aiad on nende kuulsaim vaatamisväärsus - botaanikaaed, kus rõhutakse erinevatele stiilidele üle maailma. Siin on näha Japanese garden of contemplation |
 |
| Indian Char Bagh Garden |
 |
| Hello MTV and welcome to my crib! |
 |
| Richard O'Brien, kes kirjutas Rocky Horror Picture Show on pärit Hamiltonist. Teater, kus tükki esimesena mängiti, on nüüdseks lammutatud, kuid asemele on pandud tegelase Riff Raff kuju |
 |
| Kõrval on õpetus, kuidas teha kuulsat time warp tantsu ning lõpus lause, et seda kõike filmitakse. Antud maja on wc, kuid väljas olevaid nuppe ja kange saab kruttida ning õige rütmiga on võimalik "järgmisele tasemele" jõuda. |
 |
| Minu rõõmuks käisime läbi linnast nimega Cambridge |
 |
| Erko rõõmuks nägime El Caminot |
Päeva tippelamus oli Hobbiton ehk sõrmuste isanda ja kääbiku võttepaik. Tõenäoliselt kõige turistim asi, mida Uus-Meremaal teha.
 |
| Kõik majad on ehitatud 60% või 90% skaalas sõltuvalt sellest, keda ja miks on vaja filmida |
 |
| Võttepaiga otsingul oli kolm kriteeriumi, üks nendest oli suur puu. Farmis oli see alles veel vaid sellepärast, et keegi polnud viitsinud seda maha võtta, kuigi plaan oli ammu. Loo moraal: laisk olemisega võib ka rikkaks saada |
 |
| Võtsime väikepere laenu |
 |
| Taamal paistab Green Dragon pubi, kus tuuri lõpus sai valida limonaadi, siidri või kahe õlle vahel. Me olime esimesed eestlased, kellega meie giid kokku puutus ja seega rääkis ta meiega rohkem kui teistega |
 |
| Sepapoisid, sepapoisid.... |
 |
| Natuke veel skaalat |
Kui Hobbitonis on kõik väike, siis üldiselt on Uus-Meremaal (ja Austraalias) kombeks teha väga suuri skulptuure. Teel öömajja jäi küla nimega Tirau, kus terve peatänav oli täis hiigelsuuri silte. Ei tea, mida nad kompenseerivad...
 |
| Turismiinfokeskus |
 |
| Õnneks on kõik nii kaunis ja stiilne |
 |
| Ma ei teadnudki, et Kalevipoeg ka minu jaoks suri |
Pärast pisikeses linnas ööbimist, kus meie airbnb võõrustaja oli ratastoolis mees, kellel oli kõige sõbralikum koer üldse, oli eesmärk jõuda Raetihisse, kus pidime uuesti Liisiga kokku saama.
 |
| Kaardilugejana on võimalus põnevad kohanimed marsruuti mahutada |
 |
| Huka kosest voolab alla 220 000 liitrit vett sekundis |
 |
| Taupō linna ülisuuruses kuju, mis on 100% inspireeritud microsoft wordist |
 |
| Taupō järv on sama suur kui Singapur |
 |
| Ngātoroirangi kivi graveering. See sümboliseerib sidet esivanematega ning autor Matahi Brightwell graveeris selle oma vanaema nõudmisel |
 |
| Esivanemad ja valvurid |
 |
| Pärast kahe tunnist paadiga sõitmist igati kohane lõuna |
 |
| Nii nagu Eestiski, on siin igal pinnavormil oma müüt. Üksik kurb mägi on Taranaki, mille juures me juba käinud olime. Suur mehine mägi on Tongariro ning naine on Pihanga. Taranaki on õnnetu, sest ei võitnud Pihanga südant endale ning võidutsev Tongariro ajas ta kaugele (180 km) eemale ära |
 |
| Autos kihistasid naerda kaks 12-aastast |
 |
| Sõit oli väga ilus |
 |
| Ööbimiskohas oli õues mullivann (kõik pildid ei ole jagamiseks) ja see vaade tähtedele oli imeline |
Tõusime kell 5, et minna matkama. 5.15 oli selge, et õues sajab ja võib edasi magada...
Ärkasime normaalsel ajal uuesti ja sõitsime mööda sinka-vonka teed Whanganuisse.
 |
| Otsisime silda mitte kuhugi, aga kaardilugeja oli veidi saamatu, seega sõitsime üle mitme silla enne mõistmist, et see tee ei vii kuhugi |
 |
| Keskmine kiirus oli 40 km/h või veidi alla selle kui kohalikke nägime |
 |
| Jõudsime tagasi Raetihisse |
 |
| Peatänav. Ma ei saa välistada, et seal heinapallid ringi ei lennanud |
 |
| London on kohalikus keeles Ranana |
 |
| Kohalikud mustrid on isegi kristlikusse kirikusse jõudnud |
|
| Whannganui ooperimaja |
 |
| Hallo-hallo |
Päev 12
Katse kaks Tongariro cronnsingu läbimiseks. Plaan oli 24 tunni jooksul täienenud ning kell 5 ärkamise asemel otsustasime kell viis majast lahkuda, et matka alustada enne kui kõik turistid sinna kohale on jõudnud. Minek oli kahe autoga, ühe jätsime raja lõppu tee äärde ja kolisime kõik ümber ühte autosse, mis meid algusesse ära viskas. Liis ei käinud meiega Whanganuis vaid otsis oma kohalikke tuttavaid, kes meid ära viskaks (pudeli viina ja kütuseraha eest).
 |
| Aastal 2007 pandi matkaraja nimeks "Tongariro alpine crossing", et inimesed mõistaks, et seal on külm ja pinnas ei ole lihtne |
 |
| Tund aega matkanud ja juba oli keel vestil |
 |
| Pissipaus |
 |
| Stiilikunnid |
 |
| Ngauruhoe ehk turmamägi (mount doom) |
 |
| Matk on 19.4 km + matk autoni ning ronimist on umbes 1200 meetrit |
 |
| Basil (alateadlikult) otsustas saada eriti autentse sõrmuste isanda kogemuse ja tegi kogu matka läbi paljajalu |
 |
| Vulkaanilisest pinnasest puudust ei olnud |
 |
| Täiesti loomulikult tekkinud lõõr, kuigi näeb nii ehitatud/inimtekkeline välja |
 |
 |
| Paarisvenitused on alati lõbusamad |
 |
| Smaragd järv, kaunis munaaroomiline peatus lõunapausiks |
 |
| Gäng |
 |
| Sinine järv, mis on väga happeline ja kohalikule hõimule väga püha koht. See ei takista harimata inimesi seal ujumas käimast |
 |
| Rajalt päästetakse iga aasta sadu inimesi, kes ei saa matkaga hakkama ja aastas sureb umbes 2, sest nad ei ole ette valmistunud ning võimsalt ülehindavad oma võimeid |
 |
| Viimased kaks tundi tuleb jälle sikk-sakkis alla jalutada, kuid seekord mööda lauget maad, mitte treppe |
 |
| Kleeps all vasakus nurgas |
 |
| Täiesti lõpus on isegi natuke metsa. See kulgeb jõe ääres, kus on hoiatavad sildid, et vulkaanipurse korral tuleb kiirelt plehku panna |
Päev 13
Eelmisel õhtul tulid majja omanike vanemad, kellele me pugesime, et võiksime üheks ööks veel sinna jääda. Hommikul koristasime ning hakkasime idakaldale sõitma, et jõuda "kõigi eestlaste lemmik linna" Napieri.
 |
| Taaskord ülesuuruses kuju |
 |
| Sweet dreams are made of this... |
 |
| Zoom-zoom mobile |
 |
| Kogu see tee on täis lambaid |
 |
| Demonstreerin ohutut liikluskultuuri - kui juhil on kõht tühi, siis ta peab süüa saama |
 |
| Linn hävines 1931 maavärina tõttu ja ehitati uuesti üles art deco stiilis |
 |
| Kohalikus Haapsalus peab šoppama ja kahekesi pugema XL pükstesse |
 |
| Pania - siinne väike merineitsi, mis varastati 2005 ära üheks nädalaks ja toodi siis tagasi |
Napierist lahkudes võtsime pubist kohvi. Pubis oli plaadimängija, kus me panime mängima Boney M - Rasputini ja siis poolhäbenedes ära läksime. Kvaliteet investeering. Öösel olime hostelis, luiskasime, et meid on kaks ja ma peitsin end autos rätikute all sisse sõites, et keegi mind ei näeks. Kõige lihtsamini säästetud 30$.
Päev 14
 |
| Mahia poolsaar |
 |
| Käisime ookeanis ujumas ja see oli nii soe ja niiii soolane |
 |
| Nii kaunis ei ole lihtne olla. Näiteks sa pead tellima sööki kohast, kus mitte keegi ei taha tööl olla |
 |
| Real fruit ice cream - midagi, millest Liis rääkis ja rääkis ja väga raske oli vedu võtta, sest see kõlas nagu külmutatud õun pulga otsas. Pärast selle proovimist mu elu muutus ja ma ei saa aru, miks see Euroopas ei ole populaarne. Üldiselt jäätis, aga mõnes kohas ka jogurt, segatakse masinas külmutatud marjadega ning tekkiv pehme mass lastakse vahvlisse. Tavaline jäätis on petukaup selle kõrval |
 |
| Pärast teist ringi ookeanis sain häid ideid peakatteks |
 |
| Meiega liitus Aaron. Pildil paistab Liisi sponsoreeritud ööbimiskoht (näitas külalisteraamatust kõik eelnevad korrad, kui käinud on). Autoga umbes 10 minuti kaugusel asub kuumaveeallikas, kus rohkem ja vähem kohalikud sulistamas käivad. See on jõe sees/ääres, seega sa saad endale täpselt paraja temperatuuriga koha valida, kus hulpida ja kuna me käisime pimedas, siis tähti vaadata. |
 |
| Wai-O-Tapu geotermaal imedemaal on Lady Knox geiser, kuid erinevalt Islandi Strokkurist on selle tsükkel väga aeglane ja iga hommik käib töötaja sinna sisse silikaati valamas, et see purskaks (väike doping) |
 |
| Podisev mudaauk, mis tundub veidralt ahvatlev. Ilmselt, sest kohalikku muda müüakse kehahooldusena |
 |
| Värvide mäng šampanja järvel |
 |
| Mu sõbrad öökullid |
 |
| Mu kõrvarõngad looduslikus keskkonnas |
 |
| Instalaks üks kaks, aga ega ma ei ole üldse edev muidu |
 |
| Pildil ehk jätab rohkem mudase mulje, kuid see järv on neoonkollane ja selle pH on 2 (umbes nagu maos). Ma natuke lootsin, et sinna kukub midagi sisse, et ma saaks näha selle kiiret lagunemist |
 |
| Waimangu volcanic valley |
 |
| Inferno crater lake |
 |
| Mitut erinevat värvi näed? |
 |
| Colorful boi |
 |
| Vanasti asusid siin roosad ja valged terassid, mida peeti kaheksandaks maailmaimeks. 1886 purskas Tarawera mägi ning 6 km raadiuses kõik hävis. Aga kui Jurassic Park on midagi õpetanud, siis elu leiab alati mooduse ning tekkisid uued ökosüsteemid |
Õhtul olime Rotorua linnas, kus käisime söömas endises politseimajas ja nende vege (ja mitte-vege) toit oli nii hea, et sai kohe Liisi ja Aaroni uueks lemmikuks piirkonnas (nad läksid teel koju uuesti sinna). Rotorua lõhnab koguaeg muna järele, sest geotermaal tegevus ei ole ainult parkidega piiratud. Käisime Kuirau pargis (mõtle Tammsaare park, aga lahe), kus on erinevad mudaaugud, suitsevad järved, purjus kohalikud ja pukekod.
 |
| Welcome to the danger zone! |
 |
| Kohati õudusfilmilik |
 |
| Pukeko |
Päev 16
 |
| Väike mets suurte sekvoiadega (aga mitte Ameerika mõttes suured) |
 |
| Puude vahele olid ehitatud rippsillad |
 |
| Jah, tegemist on sinise järvega |
 |
| Külastasie "Maetud küla", mis on kohvik-muuseum ning väljapanek on turistide kohta, kes käisid 19.sajandil roosasid ja valgeid terasse vaatamas (neid samu, mis hävinesid 1886). Mõtle sellele pettumusele, kui sa oled kuid laevas loksunud, et jõuda Inglismaalt Uus-Meremaale ja see, mida sa vaatama läksid, on täielikult hävinenud. |
 |
| Gudetama oli ka cheri cheri lady |
 |
| Hot shots! |
Plaan lükkus edasi, sõitsime Taurangast minema. Maantee ääres nägime putkat, kus oli real fruit jäätise silt ja sinna tagasi sõitmine oli kõige targem otsus, mis me tegime. See oli kõige parem jäätis, mis me saanud olime koos superteenindusega ja väidetavalt läheb kogu müügitulu heategevuseks. Ühtegi pilti ei ole, sest meil polnud selleks aega.
Sõitsime edasi Coromandeli poolsaare suunas. Tee peale jäi paar peatust
 |
| Vendade vahel vendlus, õdede vahel õelus ehk mu jalanõu topiti prügikasti ja sain varbasse kaheks päevaks pinnu |
 |
| Läksime vana kaevandust uurima, mõned on rohkem elevil kui teised |
 |
| Kullakaevaja |
 |
| Geoloogi unenägu |
 |
| Strike a pose - Vogue! |
 |
| Kohalikud suurkujud - LP² |
 |
| Ööbisime linnas nimega Thames. Meie öömajas oli rohkem "Live, laugh, love" silte kui asulas valgusfoore |
Võtsime terve päeva Coromandeli poolsaare läbimiseks, sest teed on mäest üles-alla ja eriti käänulised, mis väga suurt kiirust ei võimalda.
 |
| Kauri puud kasvavad (ainult) Uus-Meremaal ja on nende suurimad puud |
 |
| Sõitsime järgmist puuhiiglast vaatama, kui möödusime prügilast, mis oli täis sigu. Liis ja Aaron on nii võimekad, et kui nad midagi tahavad, siis nad korraldavad ära ja mõne minuti pärast me olime aias sees ja saime notsudele pai teha. |
 |
| Neid oli seal väga palju ja omanikuga vesteldes tuli välja, et ta kasvatab neid kui lemmikloomi, mitte söögiks, ja laseb neil piiramatult paljuneda. Kohalikud käivad vahel lõbu pärast sigu peksmas/tapmas, sest inimesed on vastikud |
 |
| Omanik koos kõige pisema ja noroema põrsa Ericuga |
 |
| Kauri dieback on tõsine probleem, millega tegeletakse sealsetes metsades. Kauri puid nakatavad oomütseedid, mis on seenelaadsed mikroorganismid ja põhjustavad puude surma. Seda levitavad peamiselt inimesed oma jalanõudega, seega puude juurde minnes on as desinfektanfdi pudelid või uhkemad putkad erinevate harjadega, et jalanõud puhastada ja mitte nakkust edasi kanda. |
 |
| Teede ääres on väga palju parkimistaskuid, et sul oleks võimalik kõike pildistada |
 |
| Külastasime New Chum randa, mis kuulub top 10 randade hulka maailmas. Sinna jõudmiseks tuleb esmalt 30 minutit jalutada ja rannas endas pole ei riietuskabiine ega prügikaste ehk siis inimese poolt pigem puutumata, kuigi seal käib igapäevaselt üsna palju inimesi |
 |
| Kui lainetest olime oma ujukad uuesti kätte saanud. Taustal kole rand, mis peletab vähese kodutööga inimesed ära |
 |
| Gudetama purjetas kui teised otsisid raisid paatide vahelt |
 |
| Edasi sõitsime Hahei kuumavee allikatega randa. Mõõna ajal ja kaks tundi enne/pärast on võimalik endale kaevata oma väike bassein, mis on täis sooja vett. Nagu pildilt näha, siis ilm läks vihmaseks, mis tegi kaevamise motiveeritumaks, et sooja saada. Labidaid sai laenutada kohvikust paari dollari eest. |
 |
| Sooja vee leidmine piisavas koguses oli kohati keeruline, seega hea alternatiiv oli end katta sooja liivaga ja skulptuuride tegemine oli boonus |
 |
| Külastasime cathedral cove'i (koopakatedraal), mis on mitmete postkaarti peal ja võib olla tuttav Narnia vaatajatele |
 |
| 1.5 tundi matkata edasi-tagasi polnud suur probleem, sest vihm jäi järele ja tee oli lahe |
 |
| Õed Peetsid - vali meid europarlamenti! |
 |
| Kui sul ei ole juuksed lahti, siis mine meie pildilt minema |
 |
| Pamela vääriline järeltulija |
 |
| https://www.freewestpapua.org/ |
Kes hoolikalt luges, siis pani tähele, et kaks päeva varem meil oli plaan, aga see ei õnnestunud. Oli aeg teiseks katseks, nüüd kus ilm oli parem ja meel kindlam. Sõitsime tagasi Taurangasse, tee peal ostsime veel maailma parimat real fruit jäätist ja läksime tandem langevarjuhüpet tegema. Lennukisse mahtus korraga kaks hüppajat, seega Liis ja mina läksime esimestena.
 |
| Kuivtrenn |
 |
| Lennuk oli pisike, sinna ei oleks kuidagi rohkem inimesi mahtunud. Instruktor julgustas, et välja hüpata on palju turvalisem kui selle lennukiga maanduda |
 |
| Arutavad suvel iseseisva koolituse tegemist. Tegelikult ei pidanud kombekat kandma hüppeks ja Aaron ei tahtnud olla meiega samast lastekodust |
 |
| Meie piloot |
 |
| Hüppe järgne tantsupidu |
 |
| The Last Lunch - tähistasime edukat hüpet ja oma viimast hängimist |
 |
| Jätsime hüvasti ja me läksime Erkoga bussi peale, et sõita Aucklandi |
 |
| Vaade meie airbnb aknast |
Viimase päeva veetsime Aucklandis, väga palju kõndimist.
 |
| Oxfordi Tom Toweri järgi ehitatud ülikooli kellatorn |
 |
| See on aken ja selle asukoht näitab, kui kaugele lendaks Aucklandi muuseumi aken järgmise vulkaanipurske korral. Auckland on ehitatud umbes 50 vulkaani peale, viimane purse oli umbes 600 aastat tagasi |
 |
| Paremal ääres näete sufražette, Uus-Meremaa oli esimene riik, kus naised hääleõiguse said (1893) |
 |
| Käisime eriti uhkes jäätisepoes Giapo. Esmalt seisime järjekorras ~20 minutit, aga ootajatele toodi seest vett ja šokolaadi. Sees moodustatakse grupid ning kõigile antakse menüü, mis on täis imelisi ja huvitavaid valikuid. Seejärel toob teenindaja väiksed topsid ja kõiki jäätiseid saab maitsta, et teha õige valik. Lisaks erinevatele maitsetele on neil uhked vahvlid ja kaunistused, näiteks šokolaadist kaheksajalg või teletorn. Mõlemad võtsime kaks maitset, pildil on näha põldmarja - Martini Rosso jäätist. Hinnaga ei koonerdata, aga jäätis tehakse sulle koha peal ja see on elamus omaette. |
 |
| Vaade Mt Edeni otsast |
 |
| Vahepeal algas Hiina uusaasta ning seal tähistatase asja suurejooneliselt. Leidsime pargi, mis oli täis erinevaid installatsioone |
 |
| Crab people |
 |
| Kuidas maitseb äädikaks läinud õunavein? |
 |
| Teletorni jäädvustused |
 |
| Ilus tänav, mis oli pühapäeval kell 23 täiesti tühi |
Hommikul oli aega paar tundi, et osta viimased suveniirid ja siis alustada järgmist lendude tsüklit.
 |
| Elektrikapp, mis võtab kokku kogu Uus-Meremaa: kiivi, kes istuba moa seljas ning hoiab käes kasti käsitööõlut. Taustal on vulkaanid, neid ümbritseb hõbesõnajalg ning kõige üleval on pirukas, mis on väga aukohal toit. Kõige all näeme õiget hääldust |
 |
| Karp baosid, ostsime kohast, kust sai aknast nende valmistamist vaadata. Üks karp oli taimetoidu omi, teine lihaga. Täiesti erinevad, aga niiiiiiii head |
Sõitsime lennujaama, lendasime 12 tundi ja voila! Jõudsime San Franciscosse, sõitsime rongi ja bussiga ja nautisime viimast päeva turistid olemist.
 |
| Golden gate bridge. Nad ehitavad sinna lisa tõkkeid, et inimesed vähem alla hüppaksid ning abiliini numbrite sildid on tihedalt |
 |
| Alcatraz |
 |
| Meil oli väga sõbralik Uberi juht |
 |
| Union square |
 |
| Linna vanim hotell |
 |
| Ma ei tea, miks ma üldse tööl käin, kui mu nimel juba on pärand |
 |
| Kanalisatsioonist reaalselt tuleb auru |
Lendasime veel 11 tundi kuni jõudsime Londonisse, siis meie teed läksid lahku, sest ma sõitsin bussiga Cambridge, Erko jäi lennujaama edasi hängima, sest Tallinnasse on pikk tee.
Lõpp hea kõik hea. Terve lõunasaar jäi nägemata, seega põhjust tagasi minekuks on küll ja veel. Õnneks juba kaks täiesti suvalist tüüpi Tinderist on lubanud mind viia, seega ma mures ei ole, et asi nägemata jääks.
E noho rā
Lõpp hea kõik hea. Terve lõunasaar jäi nägemata, seega põhjust tagasi minekuks on küll ja veel. Õnneks juba kaks täiesti suvalist tüüpi Tinderist on lubanud mind viia, seega ma mures ei ole, et asi nägemata jääks.
E noho rā
